Koroonaviiruse vastane vaktsiin

Sellele lehele koondame sinu emakeeles teavet vaktsineerimise kohta. Lehte jälgides saad kõige värskemat informatsiooni Vantaa vaktsineerimisolukorra ja erinevate vanuserühmade vaktsineerimise ajakavade kohta.

Koroonavaktsineerimise eelised

Koroonavatsiinid sobivad hästi peaaegu kõigile. Kõigi koroonavaktsiinide kaitsevõime raske koroonaviirushaiguse vastu on hea. Koroonavaktsiine pakutakse Soomes kõigile üle 5 aasta vanustele inimestele, kes avaldavad selleks soovi. Vaktsiinid on tasuta ja neid pakutakse erinevatele vanuserühmadele vastavalt Soome vaktsineerimiskorrale.
Vaktsiin kaitseb sind tõhusalt koroonaviiruse ja koroonasse haigestumise eest. Vaktsiin vähendab viiruse nakkamist ühelt inimeselt teisele ja nii kaitsed vaktsineerituna ka teisi inimesi, näiteks oma eakaid lähedasi. Vaktsiin ei sisalda elavat koroonaviirust, seega pole võimalik vaktsiini tõttu koroonaviirushaigust saada. Vaktsiin õpetab sinu organismi end koroonaviiruse vastu kaitsma.

Koroonavaktsiini kõrvalmõjud

Vaktsineerimine võib põhjustada kõrvalmõjusid. Sümptomid tekivad vaid osal vaktsineeritutest ja suurem osa neist on kerged ja mööduvad kiiresti.

Pärast vaktsineerimist võib süstikoht olla valulik ja punetav. Sul võib tekkida väsimustunne, peavalu või lihasvalu. Mõnikord võib pärast vaktsiinisüsti saamist tõusta palavik või tekkida halb enesetunne.

Kerged haigustunnused tekivad tavaliselt paari ööpäeva jooksul pärast vaktsiinisüsti saamist. Need mööduvad mõne tunni või päeva jooksul. Haigussümptomeid võib leevendada palavikuravimite või valuvaigistitega. Vaktsineerimisele järgnenud kerged haigustunnused ei takista vaktsineerimiskuuri jätkamist.

Koroonavaktsineerimise harva esinevad tõsised reaktsioonid on:

-allergiline reaktsioon

-südamelihase põletik

-häired verehüübes

Koroonavaktsiinide kasutamise ajal ei ole ilmnenud tõsiseid kõrvalmõjusid, mis oleksid tekkinud alles mitu kuud pärast vaktsineerimist. Koroonavaktsiinide ohutust jälgitakse pidevalt nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt.

Miks on parem vaktsineerida end koroona vastu kui koroona läbi põdeda?

Enda vaktsineerimine on oluliselt ohutum kui koroonahaiguse läbipõdemine. Koroonavaktsiinide plusse ja kõrvalmõjusid on eelnevalt uuritud ning neid tuntakse hästi. Suurem osa kõrvalmõjudest on kergekujulised ja mööduvad. Rasked kõrvalmõjud on väga harva esinevad ning neid osatakse ravida.

Koroonasse haigestumise tagajärjed on ette arvamatud. Pole võimalik kindlalt ennustada, kas konkreetse inimese puhul kulgeb haigus raskelt ning kas koroona põdemine tekitab tüsistusi või kauakestvaid sümptomeid. Praegu tegeletakse koroonaravimi väljatöötamisega, kuid hetkel pole kindlalt töötavat ravimeetodit või ravimit olemas.

Koroonavastane vaktsineerimine Vantaal

Vaktsineerima võid tulla ilma aega eelnevalt broneerimata.

Kui siiski soovid vaktsineerimiseks aja ette broneerida, tee seda internetis aadressil www.koronarokotusaika.fi. Kui neti kaudu pole võimalik aega kinni panna, võid seda teha telefoni teel numbril 09 839 50090 (esmaspäev - reede kl 8-15). Jäta telefonitsi tagasihelistamispalve ja sulle helistatakse tagasi.

See telefoninumber on mõeldud ainult aja broneerimiseks, mitte muu info saamiseks, et liin võimalikult avatud hoida.

Kõikides vaktsineerimispunktides on pakkuda aegu nii ilma eelneva broneerimiseta kui broneeringutega.

Walk in kliendid peavad olema valmis ootama järjekorras.

Vantaa vaktsineerimispunktid on:

- Varia, Hiekkaharju (Tennistie 1)

- Dixi, Tikkurila (Ratatie 11)

- Myyrmanni, Myyrmäki (Iskoskuja 3)

- Energia Areena, Myyrmäki (Rajatorpantie 23)

- Jumbo, Pakkala (Vantaanportinkatu 3)

- Martinlaakso kaubanduskeskus, Martinlaakso (Kivivuorentie 4)

- Lumo gümnaasium, Korso (Urpiaisentie 14)

Võta arvesse, et enne vaktsineerimisruumi jõudmist tuleb sul pisut aega väljas oodata, et saaksime tagada 2-meetrised vahemaad. Saatja tohib tulla vaktsineerimispunkti sisse ainult sel juhul, kui vaktsineeritav isik ei saa üksi vaktsineerimisolukorras hakkama. Vaktsineerimispunktis peab kandma näomaski ja tuleb hoolitseda hea kätehügieeni eest.

Sihtrühmad

Vaktsineerimise sihtrühma kuuluvad isikud võivad minna vaktsineerima kõigisse Vantaa koroonavaktsineerimise punktidesse.

Esimene ja teine koroonavaktsiin. Vaktsiinidooside vahele peab jääma 6-12 nädalat.

●kõigile vähemalt 12 aasta vanustele eelneva ajabroneeringuga või walk in

●kõigile 5-11-aastastele ainult eelneva ajabroneeringuga

Kolmas vaktsiinidoos

●vähemalt 60-aastastele ja tervisliku seisundi tõttu riskirühma kuuluvatele inimestele. Vaktsineerimine toimub siis, kui 2.doosist on möödas 3 kuud. Ajabroneeringuga või walk in.

●18-59-aastased:

o4 kuud 2. doosist möödas, ajabroneeringuga

o5 kuud 2. doosist möödas, ajabroneeringuga või walk in

Neljas tõhustusdoos manustatakse raske immuunsuspuudulikkusega isikutele 3-4 kuud pärast 3. doosi. Ajabroneeringuga või walk in.

Miks on vaja kolmandat vaktsiinidoosi?

Uuringutega on kindlaks tehtud, et vaktsiinide võime kaitsta nakatumise eest nõrgeneb aja jooksul. Kolmandad vaktsiinidoosid vähendavad nakatumist koroonaviirusesse ja takistavad nakkuse levikut. Need vähendavad viiruse ringlemist elanikkonna hulgas vähemalt mõneks ajaks ja suurendavad ning pikendavad kaitset raske koroonahaiguse vastu.

Vaktsiin koroonaviirushaiguse läbipõdenud inimesele

Varem läbipõetud koroonaviirushaigus ei takista vaktsineerimist.

Vaktsiin ei ole kahjulik isegi siis, kui vaktsineerimise hetkel oleks inimene nakatunud peiteperioodis olevasse koroonaviirusesse.

Läbipõetud haigus kaitseb suuremat osa inimestest isegi 6 kuud, seega tasuks koroonaviiruse vastu end vaktsineerida alles umbes 6 kuud pärast viirusesse nakatumist.

Ka pikaajalise koroonaviirushaiguse sümptomite all kannatavat inimest võib vaktsineerida, kui seda tuleks edasi lükata, kui tegemist on väga kehva tervisliku seisundiga.

Kui vaktsineerimine teha peatselt pärast läbipõetud haigust, võib see põhjustada tugevamaid mööduvaid vaktsiinireaktsioone, nagu palavikku, peavalu, lihase- ja liigesevalusid.

Vaktsiin last ootavatele ja imetavatele emadele

Paljudes uurimustes on tõendatud, et koroonaviirus põhjustab sagedamini rasket haigestumist, kui naine ootab last. Haiglaravile ja intensiivravi osakonda sattumise risk on suurem. Enneaegne sünnitus ja keisrilõige on sagedasemad kui neil, kes ei nakatu koroonaviirusesse.

Soomes kasutatakse mRNA-vaktsiine. See vaktsiinitüüp on raseduse ajal ohutu. Vaktsiini kasutamisel pole leitud mingeid rasedusega seotud kõrvalmõjusid ning need ei ole beebile ohtlikud. Vastupidi: juba kahe nädala möödudes esimesest vaktsiinidoosist on ka vastsündinul olemas koroonaviiruse antikehad. Emale manustatud vaktsiin kaitseb niisiis ka vastsündinut.

Noorte vaktsineerimine

Noor võib otsustada oma vaktsineerimise üle ise, kui vaktsineerija hinnangul on ta piisavalt küps seda otsust tegema. Kui noor ei saa või ei taha ise otsustada, küsitakse lapsevanematelt vaktsineerimiseks nõusolekut.

Noortel kulgeb koroonahaigus peaaegu alati kerges vormis, kuid ka tervetel noortel võib esineda rasket ja haiglaravi vajavat haigusvormi. Teatud haigused suurendavad samuti lapse või noore riski haigestuda raskekujulisse koroonahaigusesse.

Haruharva on mRNA-vaktsiini saanud inimestel diagnoositud kõrvalmõjuna südamelihase või südamepauna põletikku. Need juhtumid on esinenud ennekõike noortel meestel pärast teise vaktsiinidoosi saamist. Tavaliselt on need inimesed sellest tüsistusest hästi paranenud.

Kas koroona vastu vaktsineeritud inimene peab jätkama ohutu vahemaa hoidmist ja maski kandmist?

Pärast vaktsineerimist on endiselt tähtis hoida ohutut vahemaad, vältida kokkusaamisi ja rahvarohkeid kohti, hoolitseda käte- ja köhimishügieeni eest, kasutada maski siis, kui vahemaa hoidmine ei ole võimalik ning minna end haigustunnuste tekkimisel testima. Pärast vaktsineerimisi läheb veel mitmeid kuid, enne kui immuunsus haiguse vastu on kogu elanikkonna tasemel saavutatud ja epideemia tagasi tõrjutud.

Euroopa Liidu koroonatõend

Euroopa Liidu koroonatõend koosneb kolmest erinevast tõendist:

- koroonavaktsineerimise tõend

- negatiivse koroonatesti tõend

- tõend läbipõetud koroonahaiguse kohta

Euroopa Liidu koroonatõendi saate ise alla laadida aadressilt omakanta.fi. Võite saada tervishoiuasutusest ka paberkandjal koroonatõendi.

Kas ma võin reisida välismaale?

Endiselt on võimalik, et koroonaepideemia ulatus muutub kiiresti. Sellepärast on mõistlik vältida ebavajalikku reisimist ja juhul kui reisid, tuleb olla eriti ettevaatlik.

Juhul kui planeerid välisreisi, võta arvesse, et riigid võivad kehtestada sissesõidupiiranguid. Kontrolli hetkel kehtivaid riiki sisenemise ja karantiininõudeid enne reisi sihtkohariigi ametkondadelt, näiteks konkreetse riigi lähimast esindusest.

Kui saabud tagasi Soome, on võimalik, et oled kohustatud tegema läbi terviseohutusega seotud protseduurid. Nendeks võivad olla tõendi kontrollimine või üks või kaks koroonatesti. Võimalik, et sul tuleb vabatahtlikult hoiduda kokkupuutumisest teiste inimestega, kuni saad negatiivse testitulemuse kas riiki sisenemisel tehtud või hiljem tehtud koroonaviiruse testist.

Vantaa pakub koroonavaktsiini kõigile 5-11-aastastele lastele

Vantaa pakub tasuta koroonavaktsiini kõigile 5-11-aastastele lastele. Vaktsineerimine on vabatahtlik.

5–11-aastaste laste vaktsineerimine on korraldatud erinevatel aegadel kui üle 12-aastastel isikutel. Tutvu laste vaktsineerimispunktidega siin: vantaa.fi/koronarokotukset

5–11-aastaste laste vaktsineerimine toimub ainult eelneva broneeringu alusel. Saad broneerida vaktsineerimisaja aadressil www.koronarokotusaika.fi või helistades 09 5844 3030.

5–11-aastaste vaktsineerimiseks on vaja lapsevanema nõusolekut. Mõlemad lapsevanemad peavad täitma nõusoleku blanketi.

Soovitame, et lapsevanemad täidaksid blanketi enne vaktsineerimispunkti tulekut.

Kui tuled vaktsineerimispunkti, toimi nii:

  • Broneeri aeg ette.
  • Tule kohale õigeaegselt.
  • Hoolitse vaktsineerimise aja nii enda kui oma lapse käte- ja köhimishügieeni ning ohutu vahemaa eest.
  • Kõigile alla 12-aastastele antakse vaktsineerimispunktis mask. Alla 12-aastastel on maski kandmine vabatahtlik.

Miks pakutakse lastele koroonavaktsiini?

Vaktsineerimine kaitseb last ja tema lähikondseid raskekujulise koroonaviirushaiguse eest. Tavaliselt ei põe lapsed koroonat raskelt, kuid pandeemia tõttu seatud piirangud mõjutavad laste ja noorte elu tugevalt.

Mida teame laste vaktsineerimise ohutuse kohta?

Vaktsiinide ohutust kontrollitakse alati põhjalikult. Uuringud on näidanud, et kõrvalmõjud on lastel ja noortel samasugused kui täiskasvanutel, näiteks valu süstikohas, väsimus, peavalu, palavik ja külmavärinad. Sümptomid kaovad mõne aja pärast.

Lisainfo:

Tervise ja heaolu instituut:Vaktsiinid ja koroonaviirus

Sotsiaal- ja tervishoiuministeerium: Koroonaviirus ja arenduses olevad vaktsiinid