Kiusamise ennetamise ja sekkumise tegevusprogramm

On oluline, et iga laps, noor ja täiskasvanust õppur tunneb, et ta on oma kogukonnas täieõiguslik liige. Lapsed, noored ja täiskasvanutest õppurid osalevad aktiivselt kogukondliku heaolu edendamisega seotud tegevuse planeerimises, elluviimises, arendamises ja hindamises. Kogukondlikku heaolu edendatakse ka koostöös lapsevanematega. Kiusamise ennetamise ja sekkumise tegevusmudelitest teavitatakse lapsevanemaid. Erilist tähelepanu pööratakse haavatavatele lastele, noortele ning täiskasvanutest õppuritele. 

Tähelepanu pööramine pidevale grupikuuluvuse loomisele

Grupikuuluvuse loomine on pidev, kogu tegevus-/õppeaasta jooksul teostatav protsess. Erilist tähelepanu pööratakse üleminekuperioodidele. Õpilaste heaoluga tegelevad töötajad kohtuvad 7. klassi ning keskhariduse õpinguid alustavate õpilastega gruppides, räägitakse muu hulgas heaolust, vaimsest tervisest ning kiusamise mõjust heaolule.

Grupikuuluvusega tegeldakse koostöös noorsooteenistuste ja/või teiste partneritega. 

Kõigis tegevuskohtades kasutatakse heaolu aastagraafikut ning plaani emotsionaalsete ja suhtlemisoskuste tugevdamiseks ja õpetamiseks. Need võetakse kaasa juba olemas olevatesse plaanidesse, näiteks õppeaasta plaani. Personalile korraldatakse koolitust heaolu edendamise, emotsionaalsete ja suhtlemisoskuste ning kiusamise ennetamise ja sekkumise kohta.  

Väärtused ja hoiakud tulevad välja igapäevases tegevuses, neid täpsustatakse koos laste, noorte ning täiskasvanutest õppuritega. Kooli ja õppeasutuse sisekorraeeskiri vaadatakse läbi õppeaasta alguses. Klasside ja gruppide reeglid koostatakse üheskoos. Ühiste reeglite ja eeskirjade järgimist tõhustatakse positiivsel viisil. 

Arendatakse laste, noorte ja täiskasvanutest õppurite osalemist ja koostööd. Heaolu edendamiseks, kiusamise ennetamiseks ja väiksemate vastuolude lahendamiseks tugevdame tugiõpilaste, vaderite ja tuutorite tegevust. Lasteaedades ja õppeasutustes võib kasutada ka mingisugust vastastikust vahendamist.  

Heaoluga seotud andmeid jälgitakse ja neist tehakse regulaarselt järeldusi küsitluste abil. Saadud andmeid analüüsitakse ja kasutatakse selleks, et hoida ära kiusamist ning sekkuda. Näiteid küsitlustest: küsitlus koolitervise kohta, School Day heaolu rakendus, Kiva-koulu küsitlus ning tegevuskohtade omad küsitlused.   

Lasteaedades, koolides ja õppeasutustes sekkub iga täiskasvanu süstemaatiliselt, kui ta märkab lugupidamatut, sobimatut ja paha meelt põhjustavat käitumist. Tugevdatakse personali oskusi, et märgata kiusamist. Täpsemad sekkumisprotsessi kirjeldused on esitatud iga üksuse kiusamise ennetamise ja sekkumise plaanides. Lapsevanemaid teavitatakse viisidest, mida üksuses kasutatakse kiusamise käsitlemisel.  

Kiusamine tuleb muuta nähtavaks. Iga laps, noor, lapsevanem ning täiskasvanust õppur peab teadma, milliseid erinevaid võimalusi on kiusamise esile tõstmiseks. Kiusamise aktiivne esile tõstmine ja sellest rääkimine peab toimuma nii kogukonna kui ka üksikisiku tasemel. 

Tegevuskohtades on kasutusel näiteks postkastid, kuhu õpilane võib jätta teate kiusamise kohta. Põhihariduses on kasutusel elektrooniline Someturva-teenus, mille kaudu saab teatada sotsiaalmeedias toimuvast kiusamisest ja paluda abi. Someturva kasutust laiendatakse põhiharidusest keskharidusse. Keskhariduses on Varias kasutusel rakendus Annie. 

Rühm vastutab kiusamisse sekkumise ning jälgimise eest terves kogukonnas. Rühma nimetatakse laste/noorte/täiskasvanutest õppurite esindaja. Lapsevanematega konsulteeritakse regulaarselt.  Rühm kasutab oma tegevuses üksuse jaoks koostatud plaane ning vajaduse korral kriisikaarte.

Kiusamisolukordade käsitlemist, registreerimist ja jälgimist on kirjeldatud üksuse jaoks koostatud kiusamise ennetamise ja sekkumise plaanides. Need arvestavad lapsevanemate aktiivse osalemisega, et teha lõpp kiusamisele. 

Kiusatule määratakse täiskasvanust tugiisik. Kiusatuga lepitakse kokku, et talle osutatakse kogukonnast üks täiskasvanust usaldusisik, kes pakub talle erilist tuge ja abi. Laps, noor või täiskasvanust õppur võib mõjutada seda, kellest saab tema tugiisik. Ka kiusaja võib saada täiskasvanust tugiisiku. 

Lepitusbürood võib paluda appi, kui kooli/õppeasutuse enda vahenditest ei piisa või kui soovitakse väljastpoolt abi olukorraga tegelemiseks. Kuriteo koosseisule vastavad asjaolud võivad jõuda lepitusmenetluseni politsei vahendusel. Kui tekib küsimus, kas olukorras võiks rakendada lepitust, on võimalik helistada lepitusbüroosse ja arutada asja lepitusspetsialistiga.

Ankurdustegevuse eesmärgiks on juba varakult edendada kuritegudesse kalduvate noorte heaolu ning ennetada kuritegevust. Ankurdusmeeskonnas osalevad politsei, sotsiaaltöötaja, meditsiiniõde ning noorsootöötaja. Lisaks määratakse tegevusse haridustöötaja.

Üksustele pakutakse väljastpoolt pädevust ja abi pikaajaliste ja keeruliste kiusamis- ja vägivalla juhtumite käsitlemiseks. Selgitatakse võimalusi saada väljastpoolt pädevust ja abi, millega lahendada pikaajalised ja keerulised kiusamis- ja vägivalla juhtumid. See eeldab eraldi rahastust.