Kool on alanud – tere tulemast uude kooliaastasse!

Eile alustas Vantaal kooliteed 2651 esimese klassi õpilast. Neist 66 räägivad rootsi keelt. Pähkinärinne koolis esimest klassi õpetav Anni Jansson ütles, et esimene koolipäev oli paljude jaoks pinev, kuid närvipinge vähenes pärast seda, kui kõik leidsid klassis oma koha ja said tutvuda õpetaja ja kaasõpilastega. Tegelikult oli õpetaja rohkem närvis kui õpilased! Anni võttis paari esimese päeva sisu kokku järgmiselt: 

„Täna, esimesel koolipäeval, jagasime omavahel suvekogemusi, mängisime laulumängu, tutvusime koolihooviga ja kuulasime muinasjuttu. Tänane kirjutamisharjutus läks tõesti hästi. Olen oma õpilaste üle uhke! Lapsed kandsid uhkusega oma kollaseid esimese klassi õpilaste nokkmütse. Reedel mängime aabitsamängu. Meil on pusle, mis kujutab aabitsa kaant. Pusletükid on peidetud koolihoovi ja õpilased peavad

tegema nende leidmiseks koostööd. Kui pusletükid on üles leitud, saavad õpilased kätte oma aabitsad. 

Oma õpiku kättesaamist ootavad õpilased pikisilmi, kuid nad peavad siiski veel veidi ootama; esimesel kahel nädala õpivad õpilased üksteist ja koolikeskkonda tundma, ilma et õpikud tähelepanu kõrvale juhiksid. 

Põhikooli teises astmeski on põnevad ajad 

Põhikooli 7. klassi minek on samuti tähendusrikas sündmus. Algkooli õpilastel on oma klassiõpetaja, kuid põhikooli 7.–9. klassis on õpilastel mitu aineõpetajat. Loomulikult on igal klassil oma klassijuhataja, kuid õpilased ei näe teda iga päev. Õppeaineid on rohkem ja mõne seitsmenda klassi õpilase jaoks võib isegi koolimaja uus olla. Helsinge skola värske seitsmendik Linnéa Lindqvist kirjeldas oma tundeid õppeaasta esimesel hommikul: 

„Tunne on hea. Hommikul olin veidi närvis, sest eelmine kool oli vaid 900 meetri kaugusel mu kodust, kuid nüüd tulen kooli bussiga. Lisaks on kool suurem, seega kui ma ei leia klassiruumi üles, pean ehk suunajuhiseid küsima.“ 

Linnéa ütles, et ta pääses koos viie sõbraga samasse klassi. Uues koolis on ka muid talle tuttavaid õpilasi. Kõige rohkem põnevil on ta õppetundide algamise pärast. Kas on mingi konkreetne õppeaine, mida ta kõige enam ootab? 

„Kehaline kasvatus. Soovin keskenduda jalgpallile, et minust tuleks hea jalgpallur. See tähendab, et ma olen juba hea, aga mu sihid on kõrgemad,“ ütles Linnéa. 

Üheksanda klassi õpilased seevastu alustavad põhikooli viimast õppeaastat. Üheksanda klassi ühed olulisemad sündmused on tööeluga tutvumise periood ja kevadel edasiõppimise avalduste esitamine. Aasta pärast algab tänastel üheksanda klassi õpilastel uus etapp haridusteel, kui nad liiguvad vastavalt oma huvidele edasi kas gümnaasiumisse või kutsekooli. Dennis Larkiala on käinud Vantaa rahvusvahelises koolis alates eelkoolist. Ta sattus sinna kooli seepärast, et oli väiksena elanud Tais ja soovis jätkata õpinguid inglise keeles. Nüüd alustab ta üheksandat klassi. Mis tunne on alustada põhikooli viimast klassi? 

„On põnev alustada uut peatükki oma elus: põhikool lõpeb ja gümnaasium algab. Loomulikult on see veidi stressi tekitav, kui on viimane aasta ja on vaja saada häid hindeid. Samas tuleb nautida häid ja lõbusaid hetki, mida meil on – keskenduda selle viimase aasta parimatele asjadele! Uue kooliaasta juures toredaim asi on arvatavasti see, et saab näha palju sõpru ja lihtsalt koolis aega veeta.“ 

Kuidas on Dennis eesolevaks aastaks valmistunud? 

„Olen end vaimselt valmis pannud selleks, et võtan seda aastat veidi tõsisemalt. Püüan saada võimalikult häid hindeid kõigis õppeainetes, et võiksin olla rõõmus selle üle, mida olen üheksandas klassi saavutanud,“ ütleb Dennis. 

Dennis ütleb, et ta tahaks pärast seda õppeaastat kolida Kuusamosse, kus asub Soome ainus lumelauasõidule keskendunud gümnaasium ehk lumelauaakadeemia. 

„Ma harrastan sihikindlalt lumelauaga sõitmist, mistõttu on mul kavas sinna kolida ja käia akadeemias. Eesmärk on olümpiamängud.“ 

Uus õppeaasta on alanud ka gümnaasiumides, Varias ja eelkoolides 

Lisaks põhikoolidele algas õppeaasta ka Vantaa linna gümnaasiumides, kutsekoolis Varia ja eelkoolides. Linna gümnaasiumides alustas kokku 1337 uut õpilast. Neist viiskümmend kuus alustasid rootsikeelses Helsinge gymnasiumis. 

Uus õppeaasta algas Varias veidi varem – kolmapäeval, 2. augustil. Varias alustas augustis umbes 1119 uut kraadiõpilast, lisaks neile alustas täiskasvanute alghariduses ja keskhariduse omandamiseks ettevalmistavas hariduses 217 õpilast. Jätkuv vastuvõtt võimaldab uutel õpilastel alustada oma õpinguid igal ajal aasta jooksul. 

Sellel sügisel on eelkoolis umbes 2600 last. Neist 52 last alustasid rootsikeelses eelkoolis. 

Politsei rõhutab turvalisust nii liikluses kui ka sotsiaalmeedias

Turvalisus on õppeaasta alguse oluline osa, olenemata sellest, mis klassis õpilane käib. Liikluses tasub olla ettevaatlik, sest väikesed lapsed ei oska alati liiklust korralikult jälgida. Ida-Uusimaa politsei komissar Katri Lehti ütleb, et politsei jälgib eelkõige ülekäiguradade eeskirjade järgimist ja et seoses õppeaasta algusega pöörab politsei tähelepanu eriti koolide ümbrusele, eelkõige koolipäeva alguses ja lõpus. 

Lehti ütleb, et lapsevanematel ja hooldajatel tuleks koos esimese klassi ja isegi teise klassi õpilasega käia koolitee üheskoos paar korda läbi. Lapsevanematel tasuks kavandada võimalikult turvaline koolitee, hoolimata sellest, et koolitee võib seetõttu veidi pikem olla. Ent ohtlikke olukordi võib kooliteel tekkida näiteks siis, kui lapsed ei ole liikluses tähelepanelikud, vaid vahivad oma telefone, mängivad sõpradega või tormavad üle tänava sõprade juurde. 

Ida-Uusimaa politseist tõdetakse, et aja jooksul õpib iga laps tundma liikluseeskirju, kuid on oluline, et õpitakse selgeks ka kooli eeskirjad ja suunised ning järgitakse neid. Ent politsei sõnul on kõige olulisem see, et kedagi ei jäetaks üksi ega kiusataks. Vanemkonstaabel Hanna-Liisa „Hissu“ Hartikainen ütleb, et kiusamine leiab üha rohkem aset sotsiaalmeedias täiskasvanute eest varjatult: 

„Sõprusseltskondadel on ühised WhatsApp-rühmad, kus räägitakse kõigest kooliga seonduvast. Tüüpilisel juhul satub üks rühmaliikmetest mõnitamise ja kiusamise ohvriks. Lapsevanematel ja hooldajatel oleks hea tutvuda sellega, mis on TikTok, Instagram, WhatsApp, Snapchat ja Facebook ning millised on nende vanusepiirangud.“ 

Hissu nõuanne kiusatule on salvestada sõnumid ja pildid kiusamise tõenditena. „Kiusamisjuhtumeid tuleb alati täiskasvanute abil uurida ning kiusamise ohvrit ei tohi kunagi jätta üksi. Kiusamise kellaajad ja kuupäevad, kiusaja nimi või kasutajanimi, e-posti aadress ja Ip-aadress aitavad juhtumit lahendada. Võtke julgesti politseiga ühendust, kui kiusamine on tõsine. 

Ilusat kooliaastat kõigile!